TORE

Uue aasta võtsime vastu kõik koos suures voodis pikutades. Minu jaoks olid need paugud natuke hirmutavad. Tütre jaoks ka ja Koerast ma üldse ei räägigi. Iga aasta mõtlen ma, et mida küll metsloomad veel tunnevad… Kahju hakkab. See on üks põhjus me seekord rakette ja muid säravaid asju ei hankinud. Minu arvates ei peaks neid rakette iga kaubanduskeskuse iga nurga peal müüma. Minu arvates ei peaks rakette ka muul ajal paugutama. Detsembrikuus iga päev keegi kuskil lasi. Liiga palju müra, suitsu ja jäätmeid, hirmunud koeri ja unest üles aetud lapsi.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Tahtsin hoopis mälestuseks kirja panna, et aasta esimesel ööl magasime terve perega suures voodis, kaasa arvatud Koer. Ja see oli tore ja mõnus ja eriline. Sellele mõeldes läheb seest nii soojaks. Ilus algus meie aastale.

Head uut aastat!

Advertisements

LÄHEB ÜLE

Aasta lõpu ja uue algusega tuli kaasa üks rahutu tunne. Seetõttu olen torisenud ja turtsunud rohkem kui muidu. Asjad ajavad rohkem närvi ja vihastun ka kergemini. Lihtsalt lasen end väikestest asjadest ärritada. Selline tunne nagu karikas oleks kohe-kohe täis saamas ja loksub kogu aeg üle ääre. Kõrvalt vaadates saan ise ka aru, et see on tobe ja tekitab asjatuid pingeid aga no ajab närvi noh. Huhh, välja kirjutamine aitab ikka auru välja lasta. Palju kergem hakkab kohe.

Aga see rahutus on edasiviiv jõud. Mul on vaja muutust. Kui enne polnud mul midagi oma pehme kõhu vastu, siis nüüd mul on tahtmine võtta midagi ette, et kõhulihased paika saada ja üleliigsest polstrist vabaneda. Working on it. Mu juuksed on mingis imelikus pikkuses ning pole kunagi päris nii nagu ma tahan ja neid langeb peotäite viisi välja, mis tähendab, et ma ei saa neid lahtiselt kanda, kui ma ei taha igalt poolt juuksekarvu noppida. Mul pole väljalangemise vastu iseenesest midagi, sest mulle meeldiks, kui juuksed oleksid natuke õhemad aga need karvad… Riided käivad närvidele, tahan midagi uut ja teistsugust. Niiet.

Käisime kaubanduskeskuses ja avastasin, et ohhoo, igal pool on allahindlused. Kas pärast jõule ongi igal pool allahindlused? Ma läksin kindla sihiga kindlaid asju otsima aga kõike ei leidnud ja need, mis leidsin polnud päris täpselt need. Leidsin siiski toredat täiendust oma garderoobile. Paar asja olid sellised, mida ma olen endale juba ammu tahtnud – kõige harilikum luku ja kapuutsiga pusa; pikk minulik kampsun, mis tegelikult võiks vabalt veelgi pikem olla ning imeilus pikkade varrukatega triibuline kleit, millest ma olen mingi 10 aastat vist vähemalt unistanud. Varasemalt pole ma julgenud endale osta asju, mis mulle väga-väga meeldivad, sest need justkui pole piisavalt praktilised. Ma olen hankinud endale kõige basic’umaid asju ja neid siis omavahel kuidagi kombineerinud aga selliseid huvitava lõike või tegumoega esemeid pole endale lubanud, kartes, et need ei ole piisavalt pika kasutusajaga. Märksõna: kiirmood. Trendid vahetuvad nii kiirelt ja mina ei suuda ega taha trendiga kaasas käia. Iga hooaeg garderoobi vahetamine… No ei. Vahel küll tõmbavad mõned lahedad riided mind poodi aga õnneks ma väga tihti kaubanduskeskustes ei käi.

Ma olen oma elus sellises punktis, kus ma alles saan aru ja hakkan tunnistama seda, mis on minulik ja millised on mu väärtushinnangud. Eks suund on koguaeg sama olnud aga alles nüüd oskan ma seda omaks võtta ja endale kindlaks jääda. Varasemalt on olnud justkui rohkem mõjutusi ja ma olen neile vastuvõtlik olnud, mis pole enesearengu mõttes tingimata halb asi, sest tänu neile olen ma jõudnud just sellesse punkti siin. Eile õhtul õhkasin Mehele, et nii vabastav on ennast omaenda kammitsatest vabastada. Mul on hea meel, et ma asjaolude (shoppamist mittearmastav mees ja üleväsinud beebi) sunnil valisin endale kiiresti riided, mida ma pikemalt mõtlema jäädes ilmselt ei ostaks, sest endale riiete valimise suhtes olen ma väga kriitiline ja hakkan blokkima. Ilmselt seetõttu olengi ma enamasti turvalisse tsooni jäänud ja ainult kõige põhilisemaid asju ostnud – püksid, maikad, kampsunid. Seekordsest poodelmiskogemusest õppisin ma veel seda, et tulevikus ma eelistan seda teha üksi . Mees oli väga kannatlik, mis sest, et piinatud ilmega ja väga napisõnaline. 😀 Ma olen väga tänulik, et ta oli nõus mu kannul käima ja Poega hoidma aga poodlemine tekitab niigi stressi ja kui mul on kaasas veel beebitaimer, siis on närvid ikka väga pingul.

Eneseareng on ikka mõnus. Mulle meeldiks järgmisena end piltidel poseerides paremini tunda, kaasa arvatud enda tehtud piltidel. See pole mul kunagi väga hästi välja tulnud aga ma tunnen, et see on minu jaoks oluline asi endale rohkem meeldimise mõttes. Selfitamine on justkui nõme asi aga mina hoopis natukene püüdlen selle poole, hehe. Panen oma uue aasta püüdlused paberile ka. Rahutu tunne on leevendust saanud tänu tunnete kirjapanemisele ning uue energia majja toomisele.

Lisamärkuseks iseendale: täna on pühapäev, toad on soojad ja korras, õues sajab ilusat laia lund, varsti läheme kõik koos õue lund rookima ja õhtul sööme karrit.