KUI HEA KERGE

Täna öösel käisin ma küll puhkusel. Jalutasin vanalinnas, siis järsku eksisin Kadriorgu ära ja jõudsin mingi imelise aasani, mis oli nii soe ja suvine aga paksult sügisvärviliste lehtede all. Mul oli seljas mu hiljuti soetatud imeilus must seelik, mis keerleb täpselt nii nagu peab ja jooksin nende lehtede sees, mida keegi veel puudutada polnud jõudnud. Õhk oli nii hea värske ja pärast kallakust üles ronimist tuli langus ja milline rõõm oli lehtede sees mäest liugu lasta. Nii värviline ja päikeseline ja kerge. Imeline!

Hommikul oli nii hea ärgata. Poeg oli terve öö oma voodis maganud, kordagi ärkamata. See tähendab, et ka mina magasin läbi terve öö! Üle pika aja oli niiii hea ja värskendav uni.

Mis muidugi ei takista mul nüüd üht uinakut tegemast.

triibu

Advertisements

KUU

Tütrel oli täna lasteaiast tulles nii halb tuju, et igal väljaöeldud sõnal olid kõrvulukustavad tagajärjed.

Osutab sõrmega auto aknast paistvale kuule: “Näe, vaata!” Mõtlesin, et on safe öelda “Jaa, kuu paistab.”

Ei olnud, järgneb irisemine “Eiiiii! See ei ole kuu, see on kuu!”
Raske elu.